E-ITSPEA 7: Naatan Nohiku tarkvaraprojekti valik kolme litsentsi vahel

 Naatan Nohiku tarkvaraprojekti valik kolme litsentsi vahel

(1)


1. Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Eelised:

  • Täielik kontroll oma intellektuaalomanduse üle
  • Võimalus müüa tarkvara litsentside alusel
  • Võimalus piirata tarkvara levitamist ja modifitseerimist

Puudused:

  • Piiratud ligipääsetavus ja tehtavuse puudumine
  • Väiksem arendajate kogukond
  • Võimalikud raskused tarkvara integreerimisel teiste projektidega

Millal võiks kasutada:

  • Kui on soov oma tarkvara müüa ja säilitada täielik kontroll selle üle
  • Kui sihtrühm ei ole tehnilistest detailidest huvitatud
  • Kui tarkvara sisaldab tundlikku teavet


2. GNU GPL (tugev copyleft)

Eelised:

  • Tarkvara avatud lähtekood ja vabalt modifitseeritav
  • Suur arendajate kogukond ja potentsiaalne panus
  • Tagab tarkvara pikaajalise kättesaadavuse ja avatud arenduse

Puudused:

  • Piirangud äriliseks kasutamiseks ja müügiks
  • Võimalikud raskused patenteeritud tehnoloogia integreerimisel
  • Vajadus avaldada kõik modifikatsioonid GPL litsentsi all

Millal kaaluda:

  • Kui on soov edendada avatud lähtekoodiga arendust ja jagada oma tööd
  • Kui sihtrühm on tehnilistest detailidest huvitatud ja soovib tarkvara panustada
  • Kui tarkvara ei sisalda tundlikku teavet


3. BSD litsents (ilma copyleftita)

Eelised:

  • Suur paindlikkus tarkvara levimisel ja modifitseerimisel
  • Võimalus tarkvara müüa ja äriliselt kasutada
  • Vähem piiranguid patenteeritud tehnoloogia integreerimisel

Puudused:

  • Vähem garantiisid tarkvara tulevase avatud lähtekoodiga olemuse osas
  • Võimalus, et teised võivad teie tööd omandada ja suletud lähtekoodiga tarkvaraks muuta

Sobivad olukorrad:

  • Kui on soov maksimeerida oma tarkvara kasutuselevõttu ja paindlikkust
  • Kui sihtrühm ei ole tingimata avatud lähtekoodiga arenduse pooldaja
  • Kui tarkvara sisaldab tundlikku teavet


Viited:

1 - https://www.ironcad.com/blog/cad-software-licensing-perpetual-vs-saas/

2 - http://freesoftwaremagazine.com/articles/what_if_copyright_didnt_apply_binary_executables/

3 - https://www.mend.io/blog/top-open-source-licenses-explained/

4 - https://snyk.io/learn/what-is-a-software-license/



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Kolm põnevat IT-lahendust

Kujutis
Pilveteenused See tekitas revolutsiooni IT-maastikul (4) Pilveteenuste kasutamine on toonud kaasa võrdsemad võimalused igas suuruses ettevõtetele, võimaldades neil optimeerida oma töökoormust. Suured ettevõtted kasutavad pilveteenuseid tegevuse sujuvamaks muutmiseks, skaleeritavuse suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Väikestele ettevõtetele ja Start-upidele pakub pilv hea keskkonna katsetamiseks, itereerimiseks ja kiireks skaleerimiseks ilma traditsiooniliste infrastruktuuri kuludeta. Üks pilveteenuste kasutuselevõtu olulisemaid tagajärgi on pilves sündinud ettevõtete teke. Neid ettevõtteid ei koorma pärandsüsteemid, mis võimaldab neil alustades kasutada pilvepõhist lähenemist. Sellistele uustulnukatele nagu Uber ja Airbnb võimaldas pilv luua platvorme, mis muutsid terveid tööstusharusid. Pilveteenuste kasutamine on purustanud traditsioonilised äritegevuse piirangud, tuues kaasa enneolematu paindlikkuse ja skaleeritavuse ajastu. See on võimaldanud organisatsioonidel kiirelt kohaned
Lisateave

E-ITSPEA 2: Kaks erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost

Kujutis
E-mail - vana suhtlusmeetod, kui siiani kasutusel E-mailiga on ühel või teisel viisil kokku puutunud peaaegu kõik. E-maili alged jäävad ARPANETi ajastusse. Esimene e-mail saadeti aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt, kasutades omaloodud programmi SNDMSG. Tollest ajast pärineb ka meile tuttav @ märk, mis eristas kasutajanime teenusepakkuja nimest. Algselt ei tajutud e-maili kui olulist leiutist, kuna arvati et mugavam on suhelda telefoni teel. Üks esimesi funktsioone oligi see, et kui inimest telefonitsi kätte ei saanud, siis oli võimalik jätta talle arvutisse teade. Kuni 1990nendate aastateni kasutati e-maili peamiselt teadusrinkondades. 1990nendatel muutusid popolaarseks pesonalarvutid ja tekkisid arvestatavad võrguteenusepakkujad, see aitas oluliselt kaasa emaili levikule. E-mail hakkas kasutama standardprotokolle nagu POP3 ja SMTP. Tänaseks on e-mail on väga levinud suhtlusvahend mida kasutab suur osa maailma elanikest. Seda kasutatakse eelkõige ametlikuks suhtluseks ja informatiooni li
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Analüüs ühele tarkvara arendusmudelile ja ühele ärimudelile Scrum mudel Spotify's Spotify kasutab ScruMi kogu tootearenduse elutsüklis, alates uute funktsioonide ideest kuni nende tarnimiseni klientidele. Spotify on jagatud väikesteks, iseseisvateks meeskondadeks, kes on vastutavad kindlate tootevaldkondade eest. Igal meeskonnal on oma Scrum meeskond, mis koosneb tooteomanikust, ScruMi meistrist ja arendajatest. Spotify töötab kahe nädala pikkuste sprintidega, mille jooksul meeskonnad fokuseerivad kindla funktsiooni või täiustuse tarnimisele. Iga sprindi lõpus demonstreeritakse meeskonna tööd teistele meeskondadele ja sidusrühmadele. Spotify väärtustab tagasisidet ja kasutab seda pidevalt oma toodete ja protsesside parandamiseks. Tagasisidet kogutakse klientidelt, meeskondade liikmetelt ja sidusrühmadelt. Mida Spotify Scrumist kasu saab ScruMi abil suudab Spotify kiiresti uusi funktsioone ja täiustusi tarnida, mis aitab neil konkurentsis olla ja kliente rahuldada. ScruMi paindlikku
Lisateave