E-ITSPEA Tehnoloogialood

Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs Siin on lühike SWOT analüüs Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta. Tugevused Arengukaval on selge visioon ja konkreetsed eesmärgid, mis aitavad tegevust suunata ja motiveerivad erinevaid osapooli. Eesti on juba digitaalses valdkonnas edukas Koostöö - Eesti on aktiivne rahvusvahelistes organisatsioonides ja projektides ning tal on head suhted teiste riikidega. Nõrkused Eesti on suurel määral sõltuv välismaa tehnoloogiaettevõtete pakutavatest lahendustest. Eestis on endiselt olemas digitaalne lõhe, kus osa elanikkonnal puuduvad vajalikud oskused, tehnoloogia või internetiühendus digitehnoloogiate kasutamiseks. Rahalised takistused. Riigi kulutusi püütakse pidevalt kärpida, see ohustab ka arengukava. Võimalused Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine loob kindlasti uusi võimalusi probleemide lahendamiseks E-riigi edasine arendamine tõstab Eesti konkurentsivõimet Erasektori kaasamine saaks tuua uusi investeeringuid Ohud Kiiresti muutuv IT k

The New York Times The New York Times asutati 1851 aastal New Yorkis soodsa ajalehena mis hoidus sensatsioonidest. Selle ajalehe tugevuseks peetakse toimetuse head taset, diraazi poolest on temast ka suuremaid ajalehti. 21. sajandi alguseks oli ajaleht võitnud üle 120 Pulitzeri (koos tsitaatidega), mis on tunduvalt rohkem kui ükski teine uudisteagentuur. Kuigi The Timesil on tugev digitaalne esindatus, paneb ta jätkuvalt suurt rõhku oma trükiväljaandele. Alates 2022. aastast oli selle igapäevane tiraaž umbes 600 000 ja pühapäevane tiraaž umbes 1,2 miljonit. Minu hinnangul pole The New York Times kasutanud kõiki uue meedia võimalusi piisavalt. The Washington Post 1877. aastal asutatud The Washington Post oli silmapaistev trükiväljaanne üle sajandi. Kuna aga lugejaskond vähenes ja rahalisi probleeme oli, võttis ta 2000. aastate alguses kasutusele digitaalsed muutused. Ajaleht käivitas kasutajasõbraliku veebisaidi ja mobiilirakenduse, keskendudes kvaliteetse ajakirjanduse loomisele, mis o

E-mail - vana suhtlusmeetod, kui siiani kasutusel E-mailiga on ühel või teisel viisil kokku puutunud peaaegu kõik. E-maili alged jäävad ARPANETi ajastusse. Esimene e-mail saadeti aastal 1971 Ray Tomlinsoni poolt, kasutades omaloodud programmi SNDMSG. Tollest ajast pärineb ka meile tuttav @ märk, mis eristas kasutajanime teenusepakkuja nimest. Algselt ei tajutud e-maili kui olulist leiutist, kuna arvati et mugavam on suhelda telefoni teel. Üks esimesi funktsioone oligi see, et kui inimest telefonitsi kätte ei saanud, siis oli võimalik jätta talle arvutisse teade. Kuni 1990nendate aastateni kasutati e-maili peamiselt teadusrinkondades. 1990nendatel muutusid popolaarseks pesonalarvutid ja tekkisid arvestatavad võrguteenusepakkujad, see aitas oluliselt kaasa emaili levikule. E-mail hakkas kasutama standardprotokolle nagu POP3 ja SMTP. Tänaseks on e-mail on väga levinud suhtlusvahend mida kasutab suur osa maailma elanikest. Seda kasutatakse eelkõige ametlikuks suhtluseks ja informatiooni li

Pilveteenused See tekitas revolutsiooni IT-maastikul (4) Pilveteenuste kasutamine on toonud kaasa võrdsemad võimalused igas suuruses ettevõtetele, võimaldades neil optimeerida oma töökoormust. Suured ettevõtted kasutavad pilveteenuseid tegevuse sujuvamaks muutmiseks, skaleeritavuse suurendamiseks ja kulude vähendamiseks. Väikestele ettevõtetele ja Start-upidele pakub pilv hea keskkonna katsetamiseks, itereerimiseks ja kiireks skaleerimiseks ilma traditsiooniliste infrastruktuuri kuludeta. Üks pilveteenuste kasutuselevõtu olulisemaid tagajärgi on pilves sündinud ettevõtete teke. Neid ettevõtteid ei koorma pärandsüsteemid, mis võimaldab neil alustades kasutada pilvepõhist lähenemist. Sellistele uustulnukatele nagu Uber ja Airbnb võimaldas pilv luua platvorme, mis muutsid terveid tööstusharusid. Pilveteenuste kasutamine on purustanud traditsioonilised äritegevuse piirangud, tuues kaasa enneolematu paindlikkuse ja skaleeritavuse ajastu. See on võimaldanud organisatsioonidel kiirelt kohaned